2. Õpileping

Sotsiaalsete keskkondade põhiprobleemiks mu jaoks on üle jõu käiv infohulk, mistõttu võib väga lihtsalt kahe silma jääda vahele jääda postitus, mida kindlasti oleksin tahtnud näha. Sama omaduse teine avaldumine on, et "müra" on palju- kulutan palju aega postitustele, mis võinuks vabalt ka lugemata jääda. Ka ajaveebid, mida jälgin, sisaldavad rohkem materjali kui ma läbi vaadata suudan ja vajan. Mind aitaks, kui olulised postitused oleks märgistatud, eriti olulised võiksid endast ise märku anda (vastandina sellele, et mina lähen lugema oma jälgitavaid keskkondi ja leian need olulised postitused). Arvan, et enamus inimesi ei jälgi pidevalt sotsiaalseid keskkondi, vaid teevad seda periooditi, nt loevad neid ainult nädalavahetusel või loevad ühel päeval ühte keskkonda, teisel päeval teist jne. Nii võib maha magada mõne teate, millele oleks tahtnud kohe reageerida.
Käesoleva kursuse raames loodan avastada mõned vahendid või meetodid keskkondade sisu filtreerimiseks või ka ise mõne lihtsama teha (vt järgmine postitus, "Õpimaastik").

Kursuse eesmärgiks sean vähemalt ühe neist saavutamise:

• loon ise mingi praktiliselt kasutatava lahenduse, mis nopiks keskkonnast välja olulised sõnumid ja toimetaks need adressaatideni (e-kirja või paremal juhul sms-iga) või
• võtan kasutusele mingi olemasoleva vahendi jälgitavate keskkonda sisu filtreerimiseks ja/või agregeerimiseks (võib-olla sobib selleks Yahoo Pipes, mida olen märganud, kuid mitte kasutanud)

Juhul, kui valin ise mingi vahendi loomise kasuks, siis väga tõenäoliselt proovin kirjutada Pythonis Symbian platvormi mobiiltelefonidele mingi rakenduse, mis teavitaks ajaveebi jälgijat olulise postituse laekumisest. Selline programmeerimine ei paista küll sotsiaalsete keskkondade kasutamise moodi (ja seega läheb kursuse teemast välja?), kuid loodan et nendele keskkondadele rakenduse/komponendi kirjutamine kvalifitseerub natuke ikka selle kursuse teemaks...
Juhul, kui valin teise eesmärgi, on vahendiks ilmselt mõni Yahoo Pipes-laadne rakendus, mis võimaldab erinevate keskkondade andmeid töödelda. Selle leidmiseks on põhivahendiks ilmselt Google (mis kindlasti juhatab mind kõikvõimalikesse blogidesse).
Kavatsen mingil määral tegeleda mõlemaga (esialgne probleem on ju sama).

Hindamisel proovingi mõõta, kui "käegakatsutavale" tulemusele ma jõudsin- kui oman selget arsaama, mida ja kuidas kasutada ühe eelnevalt nimetatud eesmärgi realiseerimiseks (või on juba midagi kasutusele võetud/realiseeritud), on hästi. Kui oman ettekujutust, kust lahendust otsida ja mis on võimalikud vahendid, on rahuldav. Kui olukord on sama mis praegu, siis on halvasti.

1. Enesetutvustus

Kokkupuuted sotsiaalse tarkvaraga on tekkinud tavaliselt konkreetsest vajadusest tulenevalt, nt kui inimesed annavad oma kontaktiks msn-i aadressi või mingi kindla info saamiseks on vaja mõnesse foorumisse registreeruda.
Igapäevaselt kasutan MSN-i, tööalaselt on/on olnud kohustuslikeks suhtluskanaliteks MSN, Skype ja Office Communicator (sõltuvab projektist). Pean kahte ajaveebi (üks on suunatud tuttavatele, teine on kooliasjade jaoks) ja olen keskmiselt aktiivne teiste ajaveebide lugeja (Google Readeris olen registreerinud end enam kui 100 ajaveebi lugejaks, samas lugemata postituste arvuks näitab "1000+"...).
LinkedIn-is on ka konto (kuna keegi saatis kutse, kuid Facebook'i ja Orkuti kutseid olen ignoreerinud, "niisama suhtlus" huvi ei paku).
Regulaarselt käin hobi- ja erialastes foorumites lugemas, vahel kirjutan ka.

Korrutus

Korrutusmäng, ver 0.9, source on siin: http://0tt.pri.ee/korrutus_source.zip

6. nädal, Hot Potatoes test

Tegin testi korrutustabeli kontrollimiseks, ajaline piirang on 30 sekundit, esimene pool testi on valikvastustega, teine pool tuleb õige vastus kirjutada. Genereeritud html-dokument on http://0tt.pri.ee/pot_korrutus.htm, algkood on sealsamas- http://0tt.pri.ee/pot_korrutus.jqz .
Kõik küsimused on lihtküsimused (simple items) ehk küsimused mis sisaldavad vaid üht liiki interaktiivsust (kuivõrd kasutatud moodul JQuiz ainult selliseid kasutabki). Esimene kolmandik on üksikvalikvastused (choice interaction), teine kolmandik on sisestava tekstiga (text entry interaction), kolmas mitmesed valikvastused (multiple choice interaction).

5. nädal SCROM sisupakett eXe-ga

eXe kasutamisel suuri probleeme polnud, häirisid vaid napid võimalused objektide paigutamisel (suurendusklaasi teksti alla ei õnnestunud saada), samuti kaotas ära valikvastustega testi õige vastuse kui moodulit ühelt lehelt teisele liigutada. Kataloogi, mille nimes oli Õ-täht, salvestada ei saanud.

SCROM Player ütles eXe genereeritud SCROM-paketi avamisel, et xtml pole valiidne, kuid konkreetsemat viga teada ei andnud. Samas luges paketi sisse. Käivitamisel (aadress http://127.0.0.1:8080/reload-scorm-player/ScormLaunch?scormPackageID=eXe_test&nav=true&tree=true&ap=false) andis vea

HTTP Status 404 - /reload-scorm-player/ScormLaunch
type Status report
message /reload-scorm-player/ScormLaunch
description The requested resource (/reload-scorm-player/ScormLaunch) is not available.
Apache Tomcat/4.1.18-LE-jdk14


Millalgi hiljem kadus see viga ära ilma, et ma oleks midagi teinud, seega põhjust ja lahendust ei tea, nähtavasti vahepealne restart aitas.
Seejärel käisin materjali läbi ja teist korda enam seda näha ei saanud, vaid andis iga mooduli kohta teate "This item has been completed.". Õpilasepoolset võimalust üle vaadata juba läbitud tunde ma leida ei suutnud. SCROM-loaderil oli valik "Reset SCROM Package" ning peale seda hakkas jälle andma ülalmainitud viga. Peale playeri sulgemist ja avamist läks jälle korda.


"About" nupp aga jäigi andma viga

HTTP Status 500 -
type Exception report
message
description The server encountered an internal error () that prevented it from fulfilling this request.
exception org.apache.jasper.JasperException: C ... jne

4. nädal, LOM standard

Standard for Learning Object Metadata, pdf-ina siin .
Learning Object Metadata kirjeldab andmete sisu, näitamaks mille jaoks andmeid (milleks on siis mingi õpiobjekt) kasutada, mitte andmete struktuuri (mis näitaks, kuidas tehniliselt saaks andmeid kasutada). Atribuudid on jaotatud üheksasse kategooriasse vastavalt valdkonnale millesse kirjeldatavad omadused jäävad. Andmete tehnilise kirjeldamise jaoks 7 atribuuti "Technical" kategoorias ja mingil määral vist ka General.Structure, .AggregationLevel. Standard määratleb ka metadata väärtuste kirjeldamise viisi (ehk andmetüübid).
Standardi eesmärk on lihtsustada eelkõige õpiobjektide haldamist (otsimist, hindamist, võrdlemist, kasutamist). Elektrooniliste õpiobjektide korral peaks see võimaldama ka masintöötlust (eeldan siin, et LOM-i saab kasutada ka mitteelektroonilise õpiobjektide, nt raamatute kirjeldamiseks).

Euroopa üldhariduskoolide õpiobjektide repositooriumidele mõeldud LRE Application Profile 3.0 rakendusprofiil. LRE (Learning Resource Exchange) eesmärk on teha kättesaadavaks õpiobjektid erinevate kasutajate ja pakkujate vahel. Samuti on selle korral selgelt mainitud, et otstarve on elektroonilise õpiobjektide haldamine, LOM-i standardis sellist kitsendust polnud (kuid samas on siiski atribuut 1.1, General.Identifier, sobilik mitteelektroonilisele õpiobjektile viitamiseks?). Laiendab LOM-i uue atribuudi ja väärtustega. Samuti määratletakse kohustuslikud, soovituslikud ja vabatahtlikud atribuudid. Atribuudid saab jaotada ka hariduslikeks (õpiobjekti sisu kirjeldavaiks), õigusi kirjeldavaiks ja tehnilisteks. Mõned LOM-ist pärit atribuudid on ebavajalikud, kuid jäetud alles ühilduvuse jaoks (samas polnud selles dokumendis näitatud, millised atribuudid konkreetselt need rudimendid on...).


Võimalik metaelementide hulk kooliõpetaja kasutuseks:
1.1 Identifier.Entry - indekseerimise/katalogiliseerimise jaoks
1.2 Title
1.3 Language (kohalikes oludes {rus/est/[eng?]})
1.4 Description
1.5 Keyword
2.3.3 Date
4.1 Format
4.3 Location
5.1 Interactivity Type
5.5 Intended End User Role
5.7 Typical Age Range
5.11 Language jälle? Ma õigupoolest ei näe mingit vahet selle siin ja 1.3 vahel...?
6.2 Copyright and Other Restrictions

Tõenäoliselt üldiselt kasutataks vaid
1.2 Title
1.4 Description
5.7 Typical Age Range

paremal juhul (või otsingu korral) ka
1.5 Keyword

4. õppematerjali loomise vahendid

Ülesandeks on luua mingi õppematerjal ühega alljärgnevaist:

LeMill
eXe
Connexions

Kõigepealt proovisin LeMilli ja pean tunnistama, et esmaproovimisel tundus väga ebamugava vahendiga tegemist olema. Esiteks paistis, et html-dokumendi redaktor on mõeldud hädavariandina, kuna teksti kujundamise võimalusi oli seal minimaalselt. Samas sai sinna siiski otse html-i edukalt kirjutada, mistõttu mõistlik dokumendi kirjutamise viis paistis olevat mõnes muus html-editoris dokument valmis teha ning see kopeerida LeMill keskkonda. Korra loodud tabelile veerge ja ridu editoriga lisada ei saanud, kuigi selline funktsionaalsus oli sinna tehtud. "Katkesta" ja "Salvesta" nupp on kõrvuti, kogemata "Katkesta" valides ei küsita üle, vaid muudatused lähevad kaotsi. Kui proovid salvestada ilma pealkirjata, siis lähevad muudatused kaotsi. Valmis dokumendid tuleb liigendada eraldi blokkideks, kuna tekst ei saa pilte sisaldada, see vist tähendab et teksti ja illustratsiooni ei saa ühtse "elementaarosana" hoida? Ctrl-V ja hiire kohaliku menüü "Paste" käituvad erinevalt. Tekstibloki muutmisrezhiimis kuvab pealkirju teisiti kui kuvamisrezhiimis (nt lõpus pealkiri "Kokkuvõte"). Pooleliolev mustand on nähtaval http://lemill.net/content/webpages/a-algoritm/base_view, kuid kokkuvõttes oli piisavalt ebamugav et proovida ka muud vahendit.

Teine proovitud online-vahend on Connexions. Seal on kasutusel XML-i väiksemahulisem arendus CNXML õpiotstarbelise sisu (educational content) loomiseks ja salvestamiseks. Dokuemendi ülesehitamise loogika on väga sarnane LeMillile. Importisin sinna Wordi dokumendi A* algoritmi kohta, mooduli viimane versioon on nähtav aadressil

http://cnx.org/content/m18032/latest/ . Praegu on moodulist 2 versiooni: 1.1 http://cnx.org/content/m18032/1.1/ ja 1.2 http://cnx.org/content/m18032/1.2/ (ainus muudatus on algallika, kust jutu tõlkisin, lisamine). Versiooninumbri määrab keskkond ise.