4. nädal, LOM standard

Standard for Learning Object Metadata, pdf-ina siin .
Learning Object Metadata kirjeldab andmete sisu, näitamaks mille jaoks andmeid (milleks on siis mingi õpiobjekt) kasutada, mitte andmete struktuuri (mis näitaks, kuidas tehniliselt saaks andmeid kasutada). Atribuudid on jaotatud üheksasse kategooriasse vastavalt valdkonnale millesse kirjeldatavad omadused jäävad. Andmete tehnilise kirjeldamise jaoks 7 atribuuti "Technical" kategoorias ja mingil määral vist ka General.Structure, .AggregationLevel. Standard määratleb ka metadata väärtuste kirjeldamise viisi (ehk andmetüübid).
Standardi eesmärk on lihtsustada eelkõige õpiobjektide haldamist (otsimist, hindamist, võrdlemist, kasutamist). Elektrooniliste õpiobjektide korral peaks see võimaldama ka masintöötlust (eeldan siin, et LOM-i saab kasutada ka mitteelektroonilise õpiobjektide, nt raamatute kirjeldamiseks).

Euroopa üldhariduskoolide õpiobjektide repositooriumidele mõeldud LRE Application Profile 3.0 rakendusprofiil. LRE (Learning Resource Exchange) eesmärk on teha kättesaadavaks õpiobjektid erinevate kasutajate ja pakkujate vahel. Samuti on selle korral selgelt mainitud, et otstarve on elektroonilise õpiobjektide haldamine, LOM-i standardis sellist kitsendust polnud (kuid samas on siiski atribuut 1.1, General.Identifier, sobilik mitteelektroonilisele õpiobjektile viitamiseks?). Laiendab LOM-i uue atribuudi ja väärtustega. Samuti määratletakse kohustuslikud, soovituslikud ja vabatahtlikud atribuudid. Atribuudid saab jaotada ka hariduslikeks (õpiobjekti sisu kirjeldavaiks), õigusi kirjeldavaiks ja tehnilisteks. Mõned LOM-ist pärit atribuudid on ebavajalikud, kuid jäetud alles ühilduvuse jaoks (samas polnud selles dokumendis näitatud, millised atribuudid konkreetselt need rudimendid on...).


Võimalik metaelementide hulk kooliõpetaja kasutuseks:
1.1 Identifier.Entry - indekseerimise/katalogiliseerimise jaoks
1.2 Title
1.3 Language (kohalikes oludes {rus/est/[eng?]})
1.4 Description
1.5 Keyword
2.3.3 Date
4.1 Format
4.3 Location
5.1 Interactivity Type
5.5 Intended End User Role
5.7 Typical Age Range
5.11 Language jälle? Ma õigupoolest ei näe mingit vahet selle siin ja 1.3 vahel...?
6.2 Copyright and Other Restrictions

Tõenäoliselt üldiselt kasutataks vaid
1.2 Title
1.4 Description
5.7 Typical Age Range

paremal juhul (või otsingu korral) ka
1.5 Keyword

4. õppematerjali loomise vahendid

Ülesandeks on luua mingi õppematerjal ühega alljärgnevaist:

LeMill
eXe
Connexions

Kõigepealt proovisin LeMilli ja pean tunnistama, et esmaproovimisel tundus väga ebamugava vahendiga tegemist olema. Esiteks paistis, et html-dokumendi redaktor on mõeldud hädavariandina, kuna teksti kujundamise võimalusi oli seal minimaalselt. Samas sai sinna siiski otse html-i edukalt kirjutada, mistõttu mõistlik dokumendi kirjutamise viis paistis olevat mõnes muus html-editoris dokument valmis teha ning see kopeerida LeMill keskkonda. Korra loodud tabelile veerge ja ridu editoriga lisada ei saanud, kuigi selline funktsionaalsus oli sinna tehtud. "Katkesta" ja "Salvesta" nupp on kõrvuti, kogemata "Katkesta" valides ei küsita üle, vaid muudatused lähevad kaotsi. Kui proovid salvestada ilma pealkirjata, siis lähevad muudatused kaotsi. Valmis dokumendid tuleb liigendada eraldi blokkideks, kuna tekst ei saa pilte sisaldada, see vist tähendab et teksti ja illustratsiooni ei saa ühtse "elementaarosana" hoida? Ctrl-V ja hiire kohaliku menüü "Paste" käituvad erinevalt. Tekstibloki muutmisrezhiimis kuvab pealkirju teisiti kui kuvamisrezhiimis (nt lõpus pealkiri "Kokkuvõte"). Pooleliolev mustand on nähtaval http://lemill.net/content/webpages/a-algoritm/base_view, kuid kokkuvõttes oli piisavalt ebamugav et proovida ka muud vahendit.

Teine proovitud online-vahend on Connexions. Seal on kasutusel XML-i väiksemahulisem arendus CNXML õpiotstarbelise sisu (educational content) loomiseks ja salvestamiseks. Dokuemendi ülesehitamise loogika on väga sarnane LeMillile. Importisin sinna Wordi dokumendi A* algoritmi kohta, mooduli viimane versioon on nähtav aadressil

http://cnx.org/content/m18032/latest/ . Praegu on moodulist 2 versiooni: 1.1 http://cnx.org/content/m18032/1.1/ ja 1.2 http://cnx.org/content/m18032/1.2/ (ainus muudatus on algallika, kust jutu tõlkisin, lisamine). Versiooninumbri määrab keskkond ise.

3. W3C HTML validaator

Hot Potatoes konkursi materjal: http://www.hiie.tartu.ee/konekaanud
Tulemus: passed, 1 hoiatus:


Character Encoding mismatch!
The character encoding specified in the HTTP header (utf-8) is different from the value in the meta-element (iso-8859-1). I will use the value from the HTTP header (utf-8) for this validation.

See tähendab, et serveris kasutatav kooditabel on UTF-8 (unicode), kuid testitud dokument kasutab ISO-8859-1 (ladina tähestik). Seetõttu saadetakse HTTP-dokuemendi päis teises tähestikus kui ülejäänud dokument. Seda hoiatust ei tuleks, kui ka dokument kasutaks UTF-8't, kuid teisest küljest ei tulene sellest veast ka midagi halba.


eXe konkursi materjal: http://www.zone.ee/opimehaalikuid/
See dokument ei ole korrektne, leiti 67 viga ja 5 hoiatust.

Mõned neist:


Line 10, Column 70: end tag for "meta" omitted, but OMITTAG NO was specified.…tent-Type" content="text/html; charset=utf-8">

Kuna tegemist on, erinevalt eelmisest, XHTML, mitte HTML-dokumendiga, siis peab igale märgendile vastama ka sulgev märgend. Kuigi vea põhjustanud rida on täpselt sama mis eelmises dokumendis, " meta content="text/html; charset=utf-8" equiv="Content-Type"", ei andnud eelmine kord viga, kuna tegemist oli HTML-dokuemeniga.


Line 17, Column 36: document type does not allow element "div" here; assuming missing "li" start-tag. div class="withChild" id="active"

div-märgendit on kasutatud loendi sees, kuid loendi elementidest väljas. See on on viga, div tuleb tõsta loendi elemendi sisse, vastasel korral ta lihtsalt ei oma mõjupiirkonda.


Line 21, Column 4: end tag for "li" omitted, but OMITTAG NO was specified.

Alamloendi tegemisel on jäetud loend deklareerimata (märgendi ul abil).


Line 36, Column 77: end tag for "br" omitted, but OMITTAG NO was specified.

See viga tuleneb taas XHTML-dokumenditüübist.
br asemel tuleks kasutada br koos lõpumärgendiga /br .


Enamus vigu olid XML Parsing -vead, mil alustavale märgendile vastav sulgev märgend oli vale- need tulenesid märgenditest, milledele HTML-dokumendis ei pea sulgevat märgendit vastama.


Hoiatus: Line 84, Column 61: cannot generate system identifier for general entity "ref".…a href="http://counter.zone.ee/stats.php3?rid=g5EBQ973&ref="

Viites on kasutatud parameetrit "ref" ilma väärtuseta.


LeMill konkursi materjal: http://lemill.net/community/people/pilletkuusik/collections/r-haalik-kones
See dokument on täiesti veatu, ka ühegi hoiatust ei väljastatud.

2. Erik Duval "Learning Technology Standardization: Making Sense of it All"

Erik Duval, Learning Technology Standardization: Making Sense of it All.

Artikli eesmärk on ülevaade õpitehnoloogia (learning technology) tehniliste standardite rollist koostoime võimaldamise kontekstis, standardiseerimise protsessist ja tulemusest.

60ndatel oli loodud erinevaid hüpermeedia süsteeme, mis olid üksteisest isoleeritud. Üldiste kokkulepete asemel oli igal süsteemil oma dokumentatsioon, mis polnud hoolimata samast tegevusvaldkonnast kuigi kasutuskõlbulik teise süsteemi konktekstis (nn "docu-island"). 90-ndateks olukord muutus, 3 standardi abil, mis võimaldasid veebirakendustel omavahel suhelda (HTTP (juurdepääs dokumendile), URL (dokumendi asukoha määratlemine) ja HTML (dokumentide struktuur)), liideti isoleeritud süsteemid WWW-ks. Olemuslikuks/sisuliseks hüveks, mida standardite abil saavutatakse, on kooskasutatavus (interoperability) (mis nt lõppkasutaja seisukohast avaldub võimaluses valida erinevaid vahendeid sama sisu tarbimiseks).

Utreeritult (vähemalt tavakasutaja jaoks) võiks standardid jaotada kaheks- "de facto" standardid (nt MS dokumendivorm) ja avatud standardid, mis püüdlevad samuti "de facto" staatust.

Standardiseerimise käigus organisatsioonid nagu IEEE, ISO/IEC jne üritavad koondanda väiksemate ettevõtete sisemiste protsesside spetsifikatsioone kogu valdkonnale kasutatavaks (vahel ka ettevõtteid toetades selle jaoks). Seepärast ongi standardiseerimise protsessis kuvandid juba varakult avalikud aruteluks, täpsustamaks valdkonna vajadusi. Eriti oluline on see õpivaldkonnas.

Päris uued mõisted mu jaoks tulid õpitehnoloogia standardite peatükis (kõik "learning ..." mõisted), kuid kuna artikkel oli üsna sissejuhatava iseloomuga, siis suhteliselt uuteks nad jäidki :) Oluline oli, et õpitehnoloogiate standardite ülesanne on võimaldada koostoime, kuid vastav standard tuleb välja töötada koostöös lõppkasutajatega.

1. Enesetutvustus

Tere, olen Ott Vaiknemets, minu kontaktandmed on ott.vaiknemets@mail.ee ja 5219593. Töötan Affectos arendajana (täpsemalt on mu valdkonnaks andmeaidandus Oracle platvormil). Bakalaureusekraadi omandasin Audentese Ülikoolis informaatika erialal. Kursuselt ootan piisavalt detailset ülevaadet, tundamaks end koduselt e-õppega seotud standardite ja spetsifikatsioonide teemal.